Scrimmige!

Täna oli siis meie esimene kondiproov, treeningmäng(scrimmige). Või tegelikult mängud.
Mängisime siis sellise süsteemi järgi, et 20 minutit mängisime ühe võistkonnaga(Mänguaeg hakkab siin olema 20X2), 20 teise võistkonnaga ja siis 10 jälle esimesega. Ärge küsige miks, sest mina nende ameeriklaste maailmapilti ei jaga.
Esimene võistkond oli siis Indian River, kes on Southern Converence tiitlikaitsjad. Nad tundusid mega suured, tugevad ja osavad, aga kui me mängima hakkasime, ei olnud üldse midagi hullu. Eks see ole ka hooaja algus veel, aga ega meie ka täielikus vormis pole. Igastahes kaotasime 1-ga, aga me mängisime tegelikult hästi ja treenerid jäid rahule.
Teine võistkond oli Breward, kes pidi nõrgem olema. Mina igastahes väänasin teisel minutil jalga. Juhtus nii, et hüppasin üles ja viskasin, aga maandusin kuskil audijoone peale ja kohtunik seisis täpselt seal ning siis ma maandusingi tema jala peale. Mega vihane olin kohtuniku peale. On siis nii raske eest ära astuda või üldse, peab ta seal nii lähedal seisma?? Õnneks midagi mega hullu pole, aga 3 päeva ei tohi jala peale astuda ja siis vaatan, äkki saan järgmise nädala keskel uuesti trenni teha. Meil on neljapäeval järgmine scrimmige ja ma tahaks megalt mängida.
Igastahes, treener mängitas meil siis kõiki ja keegi üle viie minuti järjest platsil ei olnud.
aa.. ja kolmanda veerandaja (10min) jäime Indian Riveriga viiki 8:8.
Ja muidugi ei saa mainimata jätta, et eelmine nädal oli trennis mega draama. 2 musta läksid üksteisele juba kätega kallale. Päris lapsik käitumine meie arust igastahes.
Üks asi veel, enne mänge loeme nüüd alati palvet terve võistkonnaga, ringis niimoodi kätest kinni. Mina ja Cat muidugi selles täielikud võhikud ja ausalt öelda päris imestunud olin, kui tuli välja, et kõik oskavad seda peast lugeda. Ega ma nüüd täielik usuvastne ka ei ole, aga siin on see ikka palju kõvem asi kui Eestis. Ma pole veel kedagi kohanud, kes poleks usklik.
Igastahes olge mõnusad:)
Triin ja Katre